Tagasi kooli Koht plussiga

Kooli pere vastumeelsus LGBTQ+ teemadel rääkida ei tohiks olla põhjuseks, miks noored saavad kehva hariduse või satuvad kiusamise ohvriks.

Esimesel septembril naasevad lapsed kooli, mis oma korda tõstab taas üles vägivalla ja kiusamise teemad, otsustasime asjatundjatelt küsida, kuidas käituda, et lapse koolisviibimise aeg oleks turvaline. Räägime mida meie meeskond valmistas sügiseks ja küsime kooli derektorilt, kuidas koolipere turvalist keskkonda tagab.

Koht plussi meskonna eesmärgiks on luua LGBTQ-sõbralikute kohtade võrgustiku Eestis, et inimesed Eesti maa elanikud, kui ka meie külalised saaksid turvaliselt reisida, puhata, töötada, kui ka õpida. Sügise jooksul võtame prioriteediks panna kokku koolide võrgustiku, mida saaks nimetada LGBTQ-sõralikuteks koolideks. Usume, et sellise koolide andmebaasi loomine aitab teistel koolidel muutuda vähemussõbralikumaks liitunud koolide eeskujul.

Kahjuks peame tõendama, et paberil on Eesti haridus turvaline, kaasav, diskrimineerimist tauniv, kuid praaktika näitab, et see ei kehti kõigi kohta. Otsustasime meeskonnaga, et riigile või kohalikule omavalitsusele kuluvad koolid me alguses meie ridadesse ei võta. Me ei näe riigi poolt
diskrimineerimisvaba käitumist, paraku sama reegel töötab ka riikliku kooliprogrammi kohta. See on põhjus, miks selle aasta sügisel me tegeleme ainult erakoolide otsimisega.


Mida räägib statistika?


Inimõiguste keskuse tellimusel viis Turu-uuringute AS aastal 2021 avaliku arvamuse uuringu LGBT-õiguste teemadel. Millest selgus, et ainult 58% vastajatest ei häiriks, kui nad teaksid, et lapse õpetaja on avalikult gei või lesbi. Samal ajal 64% osalajatest vastasid, et nende suhtumine oma lapsesse ei muutuks, kui ta oleks gei või lesbi.

Kuidas mitte jääda koolis oma hädaga üksi?

Teema paljastab Sinimäe kooli uus direktor Aljona Kondontsuk: "Sõna ‘koolipere’ ei ole vaid viimaselt ajal liigselt kasutatud mõiste, vaid see tähendab erinevas vanuses erinevate huvidega erinevas rollis inimesi, kes hingavad ühes rütmis. Neid ühendavad rõõmud, mured, proovikivid, tegevused, tunniplaan, ühine eesmärk."

Selleks et koolipere säraks ja areneks turvaliselt, on koolis olemas kokkulepped, millest peaksime kinni pidama. Vastutame selle eest üheskoos.

Juhtub, et õpilasel, õpetajal, mõnel teisel koolipere liikmel tekib küsimus või mure. Kuhu minna? Kelle poole pöörduda?

Sinimäe põhikooli direktori sõnul, iga inimene koolimajas on potentsiaalne nõustaja või isegi sõber. Kui ei julge pöörduda klassijuhataja poole, kes on ikkagi esimene, kuhu minna, alusta õpilasesindusest. Sinna kuuluvad tavaliselt hoolivad ja aktiivsed noored, kes on kahtlemata need, kellele toetuda. Miks mitte rääkida huvijuhi või sotsiaalpedagoogiga? Nemad on avatud ja pädevad, küll annavad nõu.

"Koolijuht ei tohi ka võõras hirmus tädi või onu olla, räägi temaga" - kutsub ülesse Aljona.

Tema sõnul vaikida, kannatada ja kogeda piina ei ole parem lahendus. Ja soovitab kõigile kooliperedele üle Eesti hoolivust, avatust ja julgust!

Suurim julgus on võelda küberkiusuga

Telekommunikatsiooniettevõtte Telia, kes korraldab aastast 2017 kampaaniat „Suurim julgus“ komenteeris küberkiusu probleemi Eesti laste seas: "Paraku see on üks enim levinud probleeme nutimaailmas ning seepärast on Telia võtnud endale missiooniks selle probleemi suurusest laiemalt rääkida Eesti ühiskonnas ning pakkuda infot abisaamiseks.

Suurim julgus lehele on koondatud info õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele, kuidas küberkiusu ära tunda ja kuidas sekkuda, et seda peatada".

Telia toetustegevuste juht Elo Võrk sõnul probleemi lahendused pole kindlasti lihtsad ja sekkumine nõuab väga suurt julgust, et kiusajatele vastu hakata. Seepärast on iga kõrvaltvaataja roll väga oluline. Kui on rohkem neid julgeid, kes ütlevad, et kiusamine internetis nii nagu väljaspool seda pole ok, on ka rohkem neid, kes kiusatava poolele lähevad ja kiusaja tegevuse lõpetada aitavad.

Sageli on küberkius märkamatu, see toimub suletud gruppides, mängukeskkondades ning tihti anonüümselt. Selleks, et laps saaks abi, julgustame kõiki lapsevanemaid oma lastega internetis käitumisest rääkima ja leppida omavahel kokku reeglid, kuidas nutiseadmeid kasutatakse. Kõige olulisem on usalduslik suhe vanema ja lapse vahel, et laps räägiks nii kõigest heast kui ka halvast, mis internetis juhtuda võib.

Abi saamiseks on alati võimalik pöörduda lasteabisse. Selleks on ka anonüümne vestluse aken suurima julguse lehel, kus spetsialistid vastavad 24/7. Alati võib pöörduda ka veebikonstaabli poole. Kõik need kontaktid leiad samuti leheküljelt www.suurimjulgus.ee.

Turvalist kooli algust!
Kas Sulle meeldis see artikkel?
TOETA MEID
MTÜ Koht pluss Eesti
AS LHV Pank,
IBAN: EE237700771007314714
BIC/SWIFT: LHVBEE22
ÜHINGU INFO
Reg. 80606484
info@kohtpluss.ee